Sissejuhatus
Juhend annab ülevaate geoinfosüsteemi QGIS mõningatest põhilistest funktsioonidest, mida on vaja kohalike omavalitsuste üldplaneeringute jaoks arheoloogiatundlike alade prognoosimiseks. Kõik ettepanekud juhendi parandamiseks on teretulnud.
QGISil on alati kaks hetkeversioon: stabiilne Long term release ja uusimate võimalustega Latest release. Kuna Latest release pidevalt uueneb, siis on kursusel lihtsuse huvides kasutusel Long term release, milleks hetkel 3.16. Väga suuri erinevusi nende versioonide vahel ei ole. Kel huvi, võib vaadata ka väljalaske graafikut.
IT abi peaks olema kõigile QGISi paigaldanud. Kui ei ole, siis tegeleme sellega kohe. Kui tahate aga isiklikusse arvutisse seda installida, siis saate QGISi alla laadida ametlikult kodulehelt, valides enda arvuti operatsioonisüsteemile sobiva variandi. Windowsi jaoks QGIS Standalone Installer Version 3.16 (64 bit) ja macOSi jaoks QGIS macOS Installer Version 3.10. Kui allalaadimine on lõppenud, ava fail ning installi see nagu iga teine programm. Kasutada vaikimisi valikuid.

Keele seadistamine
Avage töölaual kaustas QGIS 3.16 QGIS Desktop 3.16.6 with GRASS 7.8.5. Sageli on esimesel korral avades QGIS eestikeelne. See on küll tore, kuid kahjuks on tõlge kohati poolik ning internetist abi otsides on vähe kasu eestikeelsetest terminitest. Niisiis kasutame praktikumi käigus ingliskeelset versiooni.
Vali ülevalt servast menüüst Seaded → Valikud → Üldine (vasakul servas). Tee linnuke Override system locale ette. Vali User Interface Translation rippmenüüst American English. Locale (numbers, date and currency formats) juures ei tule midagi muuta. Tähendab, et see peab jääma Estonian Estonia (et_EE). Vajuta all servas OK. Sulge QGIS ning ava uuesti. Nüüd on programm ingliskeelne.
Vaikimisi koordinaatsüsteemi sätestamine ja kasutajaliides
Kuna prognoos käsitleb Eesti ala, siis tuleb valida ka Eesti koordinaatsüsteem: - Ülevalt servast menüüst Settings → Options → CRS (Coordinate Reference System). - CRS for Projects all vali Use a default CRS, kliki rippmenüü kõrval ikoonil ja kirjuta seal otsinguse Estonian Coordinate System 1997. Vajuta sellele otsingu tulemusele ning menüü alumises servas OK. Tee sama CRS for Layers juures. - Sulge QGIS ja ava uuesti. All paremas nurgas peaks olema nüüd kirjas EPSG: 3301.
Kasutajaliides
Vaata QGISi kasutajaliidest. Suurde keskel olevasse aknasse ilmuvad kaardid ja ruumiandmete kihid. Vasakul on kihtide aken Layers, kus saab kihte välja ja sisse lülitada ning kui on avatud rohkem kui üks kiht, saab hiirega tõstes muuta nende järjekorda. Kihtide järjekord on oluline, kuna alumised kihid ei pruugi pealmiste alt välja paista.
All servas on näitab kursori asukoha koordinaate, mõõtkava, mida saab seal ka muuta, ning paremal nurgas on koordinaatsüsteem, mis peaks praegu olema EPSG:3301, mis tähendabki Eesti 1997. a koordinaatsüsteemi. Üleval servas on menüüd ja kõiksugused tööriistad.
Peaaknas saab hiire rullikuga suumida (all servas muutub ka mõõtkava). Hiire vasakpoolset klahvi all hoides ja ka klaviatuuril nooltega saab liikuda. Kihi terve ulatuse nägemiseks tee Layers paneelil kihil parempoolne klikk ning vali Zoom to Layer. Sellest on abi ka siis, kui ei suuda kihti enam üles leida.
Sulge QGIS.
Tööprotsess
Üldiselt tuleb võtta V: kettalt QGISi põhi, andmete kiht ja kiht, kuhu hakkad alasid märkima. Avad need QGISis. Joonistad käsiloleva valla piires tundlikud alad peale. Vaatame need koos üle. Seejärel kopeerid valla arheoloogiatundlike alade kihi V: kettale.
- Tee C: kettale kaust arheoloogia_prognoos
- Kui pole juurdepääsu C: kettale, siis tee töölauale lihtsalt otsetee, mille asukohaks kirjuta lihtsalt C:
- Kopeeri sinna kaustast V:/ARHEOLOOGIA/15 GIS QGISi projekti põhi arheotundlikud_alad_alus.qgz
- Kopeeri sinna kaustast V:/ARHEOLOOGIA/15 GIS/data andmete kiht arheoloogia_andmed.gpkg.
- Kopeeri sinna kaustast V:/ARHEOLOOGIA/15 GIS/data arheoloogiatundlike alade kihi põhi arheotundlikud_alad.gpkg. Muuda kihi nime, lisades lõppu selle valla nime, millega hakkad tegelema. Nt arheotundlikud_alad_jarva.gpkg. Tühiku asemel kasuta alakriipsu ja täpitähtede asemel a, o, y. Tee niimoodi iga vallaga, millega tegeled.
- Ava QGISi projekt, klikkides kihil arheotundlikud_alad_alus.qgz
- Ava andmete kiht arheoloogia_andmed.gpkg.
- Lohista see enda C: ketta kaustast QGISi peaaknasse.
- Avanenud aknas kliki Select All ja tee linnuke Add layers to a group ette. Nüüd avanevad kõik kihid.
- Too esile vald, millega tegelema hakkad.
- Lülita välja kõik andmete kihid. Kihtide aknas arheoloogia_andmed peal parempoolne klikk -> *Uncheck and all its children.
- Lülita sisse kiht kov_piirid -> kihil topeltklikk -> vasakult Symbology -> topeltklikk Uuritav peal -> Filter juures “ONIMI” = ‘Järva vald’ asenda Järva selle vallaga, millega parasjagu tegeled. Nt “ONIMI” = ‘Tõrva vald’.
- Joonista arheoloogiatundlikud alad.
- Liigu kaardil käsiloleva valla juurde ja lülita sisse kõik kihid.
- Tee kiht valla nimega kiht arheotundlikud_alad_jarva.gpkg redigeeritavaks. Kliki kihtide paneelil selllel kihil ning vajuta üleval tööriista ribal kollasele pliiatsile (või ülevalt menüüst Layer → Toggle editing). Pliiatsi kõrval olevad ikoonid muutuvad värviliseks. Vali rohelise laiguga ikoon Add polygon feature. Nüüd saad kaardile alasid märkida.
- Joonistamiseks kliki kaardiaknas. Ala lõpetamiseks tee parempoolne klikk. Avanenud hüpikaknas vali drop-down menüüst sobivad väärtused.
- Salvesta aeg-ajalt kihis tehtud muudatused. Selleks vajuta tööriistaribal kollase pliiatsi kõrval disketina kujutatud salvestamise ikoonile (Save Layer). Redigeerimise saad välja lülitada vajutades kollasel pliiatsil.
- Joonistatud kuju muutmiseks vali joonistamise ikooni kõrval Vertex tool.
- Kuju kustutamiseks vali ala (redigeerimine peab olema sisselülitatud) tööriistaga Select features by area. Seejärel muutub punane prügikasti ikoon värviliseks ja sellele klikkides või Delete klahviga saab ala kustutada.
- Kui arvad, et kõik valla arheoloogiatundlikud alad on joonistatud, siis anna teada ja vaatame koos üle.
- Pärast koos üle vaatamist kopeeri valla arheoloogiatundlike alade kiht kausta *V:\15 GIS_alad_valdadena* . Võid võtta käsile uue valla.
Kasutatavad andmed
Kiht arheoloogia_andmed.gpkg
Siia on koondatud sisuliselt kõik prognoosimiseks olulised ja meile kättesaadavad andmed. Kihtide atribuuttabelit saab vaadata tehes kihil paremkliki ja Open Attribute Table. Seal on kirjas, millised andmed on kihis olemas ja millised on nende atribuudid.
- malestis_kpo_p - Punktiga tähistatud mälestised. Sama, mis Maa-ameti kultuurimälestiste kihil.
- malestis_kpo_a - Alaga tähistatud mälestised. Sama, mis Maa-ameti kultuurimälestiste kihil.
- kaitsevoond_kpo - Mälestiste kaitsevööndid. Sama, mis Maa-ameti kultuurimälestiste kihil.
- malestis_vk_p - Virtuaalkontoris olevad punktiga tähistatud muistised.
- malestis_vk_a - Virtuaalkontoris olevad alaga tähistatud muistised.
- kaitsevoond_vk - Virtuaalkontoris olevate muististe kaitsevööndid
- kohanimi - Külade kohanime info koos esmamainimise aastaga.Punkt ei asetse ajaloolise täpselt ajaloolise küla peal, vaid tänapäevase küla ruumikuju keskel. Kohanimeraamatust ja kohanimeregistrist kokkupandud andmestik. Kui küla esmamainimine tundub olevat liiga hiline, siis vaadake ka punkti info päringuga (QGISis sinine info ikoon) kohanimeraamatu täiskirjet.
- otsinguteated - detektoristide otsinguteated alates 2019. a mai algusest.
- otsinguaruanded - detektoristide otsinguaruanded koos otsinguteate infoga alates 2019. a mai algusest. kiviaja_asulakohad - koondatud kiviaja asulate andmestik, mille panid kokku Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristjan Sander jt. Viide: https://doi.org/10.5281/zenodo.3775415
- ave_uued_muistised - 2012-2016 AVEs publitseeritud uued leitud muistised
- ty_db - TÜ Arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. Alade määramisel silmas pidada objekti täpsust. Saab vaadata info nupuga.
- muististe_liik - abikiht, arheoloogiatundlike alade kihis muististe liikide valimiseks. Võib ignoreerida seda.
WMS kihid
WMS ehk Web Map Service on teenus, mille kaudu pääseb paljudele kaardikihtidele ligi läbi interneti. Peamiselt kasutatakse aluskaartide jaoks. Siin kasutame Maa-ameti WMS teenuseid.
Ajaloolised
- Verstakaart - legende näeb Maa-ameti ajalooliste kaartide lehelt
- Rücker/Schmidt - 19. saj keskpaiku koostatud väikese mõõtkavaline kaart, mis katab kogu eesti
- kihelkonnad kuni 1917
- mõisad 1917
Tänapäevased
- katastriüksused
- ortofoto
- hübriid
- põhikaart reljeefivarjutusega
- värviline reljeefivarjutus
Vajadusel saad lisada täiendavaid WMS kihte
- Layer → Add layer → Add WMS/WMTS layer
- vali sobiv teenus ja kliki Connect, vali kiht ja seejärel Add. Sulge aken.
- Nüüd on peaaknas näha valitud kiht.